Soundclear: sõduri kostüümides me lavale ei tule

Iseloomustage oma muusikakollektiivi.

Oleme täiesti uus electropop muusikaprojekt Eestis. Ilmselt paljud meid ei teagi, kuid loodetavasti saame selle vea lähiajal parandatud. Üleüldiselt on see, mida me teeme arvuti ja tantsumuusika. Koosseis on kolmeliikmeline: Karl-Ander Reismann (laul/kitarr), Karl-Alexander Sepp (klahvpillid), Martin Haljaste (trummid).

Mille poolest on just teie lugu Eesti laul ning millist Eestile omast kvaliteeti kannab see aastal 2012?

Ma arvan, et meielugu eristub teistest ja on rütmiliselt ning meloodiliselt äärmiselt vahelduv. Siin loos on tantsuloo elemendid ühendatud sürreaalsete sõnadega, mis loob sellele loole omaette meeleolu.

Millist konkurenti peate kõige ohtlikumaks? Laulu, autori(te) või esitaja(te) poolest?

Esile tõsta kedagi on raske, aga väga head lood minu meelest on Lennal ja Tenfold Rabbitil.

Eesti Laul pole üksnes muusika ja sõnad. Kellega kavatsete lavashowja kostüümide loomisel koostööd teha, et finaalkontserdil võimalikult edukalt esineda? Mida olete selles osas lavale juba planeerida jõudnud?

Lavalist liikumist pole me veel paika pannud, aga üks mis selge, sõduri kostüümides me lavale ei tule. Ilmselt selle, mida me laval teeme, paneme paika lähiajal.

Kumb süsteem on teie meelest õiglasem - žürii- või rahvahääletus?

Ma arvan, et praegune süsteem on kõige õiglasem, kuna žüriisse on valitud Eesti muusika asjatundjad, kes peaksid kindlasti oskama määrata, milline lugu on läbilöögivõimeline. Samas on rahvas see, kellele seda saadet üldse tehakse, nii et neile peab vähemalt sama suure sõnaõiguse jätma.