Nõmetsemisega jääb kaotajate sekka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellal kui Eurovisiooni pressikeskuses juubeldas kümme esimest poolfinaalist edasi pääsenud delegatsiooni, tuli eestlastel Belgradi Arena lõunapääsla treppidel kaamerate ees vapralt pisaraid peita: kodumaal keskmise eestlase maitsest raha ammutav Kreisiraadio Euroopale silma ei jäänud.
Krõbedaimaid väljendeid lubas endale kogenud eurohelilooja, «Leto sveti» üks autor Priit Pajusaar, kes tõdes ilmselgelt pettununa, et ei tulnudki võistlusele edasipääsu lootma.
«See aasta oli ju täitsa pohhui, me tulime algusest peale lolli mängima! Otsustasime, et teeme nii nõmeda loo kui oskame, kuid selgus, et oleme nõmeduste tegemises ikka veel poisikesed ja Euroopa ei mõista meid,» prahvatas Pajusaar.
Pajusaar nördinud
Tema sõnul pääsesid poolfinaalist edasi säärased lood, mida kuuldes tekkis tal okserefleks.
«Enamik lugusid kvalifitseerus sitajunniks,» sajatas helilooja ja lisas, et on otsustanud Eurovisiooni lauluvõistlusega lõpparve teha.
«Miks mängida mängu, mille reegleid keegi ei tea? Minult pole enam mõtet küsida, mis on eurolauluvalem, edaspidi ma lihtsalt irvitan kogu selle asja üle.»
Kreisiraadio esitusega rahule jäänud Eesti delegatsiooni juhile Juhan Paadamile tuli Pajusaare piredusest pakatav avaldus üllatusena.
«Helilooja suust on seda päris huvitav kuulda, sest tema on ju see, kes reeglid teeb – mõtleb välja loo ja kontseptsiooni.»
Samas möönis mees, et üüratult suureks paisunud lauluvõistluse puhul pole vaataja hääletuskäitumisest enam mõtet rääkida: ennustamine on võimatu.
«Tõenäoliselt on siin muidki tegureid, eks kusagil tehakse ka mingeid kokkuleppeid,» vihjas Paadam.
Ta lisas, et on oma sellistest kahtlustest ka Euroopa Ringhäälingute Liidu koosolekutel rääkinud.
«Aga kui fakte pole, siis kätega ei vehita!»
Mees oli enda sõnul mõttes selleks valmistunud, et teisipäeva õhtul Eesti lauluga just niimoodi läheb. Meenutuseks olgu öeldud, et eestlased pole poolfinaalist edasi pääsenud alates ajast, mil see suurvõistlusele lisandus – 2004. aastal Istanbulis.
Eri emotsioonid
«Mäng on läinud liiga suureks ja kalliks ning mis sellest edasi saab, seda ma ei tea. Eesti võib vabalt võistluselt ära tulla, aga kas sel on ikka mõtet, kui vaatajahuvi on olemas,» päris Paadam.
Eesti Televisioonil tuleb Eurovisioonil osalemise eest igal aastal maksta enam kui kaks miljonit krooni, vaatajaid oli Emori andmeil mullu pisut üle veerand miljoni.
Edutu Kreisiraadio meeskonna emotsioonid olid hilisel õhtutunnil erinevad – kui Tarmo Leinatamme ja Peeter Oja nägudelt peegeldus intervjuusid andes must masendus ja pettumus, üritas Hannes Võrno halva mängu juures siiski head nägu teha ning ajakirjanikele naeratada.
«Meie tegime hea soorituse, ent kui vaatajad otsustasid, et tahavad finaalis teisi laule näha, siis on neil selleks täielik õigus,» kommenteeris Võrno eestlaste järjekordset põrumist.
«Oleme rõõmsameelsed, sest tegime oma töö täiega – ausalt, siiralt ja südamest.»
Ometi ei suutnud temagi irooniast hoiduda, lubades «selle tohutu muusikaelamuse» kindlasti lõpuni vaadata.
«Me saame siit ilmselt terveks eluks superkogemused!»
Venekeelsele AK-le intervjuu andnud Leinatamm aga osatas hoopis eurooplasi, kes nende huumorist aru ei saanud.
«See ei ole meie, vaid nende probleem,» teatas mees kõrgilt. Küsimuse peale, mida pidanuks «Leto svetiga» teisiti tegema, soovitas Leinatamm aga ajakirjanikel endil järgmisel aastal laul kirjutada ning vaadata siis, kui lihtne on.
Kes finaali, kes mitte
• Laupäevasesse finaali pääsesid Kreeka, Rumeenia, Bosnia & Hertsegoviina, Soome, Venemaa, Iisrael, Aserbaidžaan, Armeenia, Poola ja Norra. Eelnevalt oli endale finaalis koha kindlustanud Prantsusmaa, Suurbritannia, Hispaania, Saksamaa (Eurovisiooni lauluvõistlusele alusepanijad, kes ei pea poolfinaalides osalema) ning Serbia (korraldajamaa).
• Selleks aastaks on Eurovisioon lõppenud Eestile, Hollandile, Andorrale, Iirimaale, Sloveeniale, Montenegrole, Moldovale, San Marinole ja Belgiale.